Eesti TV naabermaja elanikuna satun iga aasta tahtmatult Aktuelle Kamera või ETV sünnipäeva puhku Telemaja mälestusist joobunud juubelduste tunnistajaks. Ajuti lekib nende pidupäevade joviaalset jampsi laiema publikuni. Nii kõlas AK peauudis tänavu 19. juulil:
Ei sobi meenutada ka tegelikke buume ja suuniseid — et tuul puhus ENSV-s ikka Ostist, polnud mingit Westi-lömitamist, päevakäsud tulid otse Moskvast ja õrn lootus iseseisva algatuse tunnustamisele — hõimuvellede asjatundajana puhu(d)a Virosta ropagandaali ehk paska ka üle lahe ja nende oma keeles.
Mis puutub väljendisse ETV "esimene kuldaeg", siis tahtis AK vist öelda, et pärast kivi-, pronksi- vms särata aega on ETV-d tabanud ka II, III, IV, V, VI, VII, VIII jne, ühesõnaga igikestev kuldaeg. Ja eks neid kultusfilmegi meil nõnda palju, et AK-l tuli tunamullu selliste filmide üleõhtune uudisterubriik avada, et vahendada lakkamatu rajuga sõnumeid "eesti filmitööstuse" järjest rabavamatest võitudest üle ilma.
Kui siis uurida veel ETV prime time'i, mis tähistab inglise keeli telepublikut enim köitvat eetriaega ja mis Wikipedia järgi on läbilõikes 19:30-21:30, siis näiteks eile, täna ega homme küll ses ajavahemikus ei kultuuriuudised ega lastesaade silma ei hakka. Kui see viimane polnud ehk muigeline vihje AK-le endale! Nõnda selle üldhuvi-kanaliga juba on, et tõe- ja naeruväärne käivad käsikäes, et suurküüditamise ohvreid mälestades tahaks meeldida ka NKVD timukale ning igaks juhuks ka küüdi-raudtee ehitajale, kuna lastesaade rahuldagu ühtviisi nii lapse uudishimu kui kommionu vajadusi.
"RAHVUSTELEVISIOON" KUI IDEOLOOGILINE DIVERSIOON. Aastast 1949 käivitati N Liidu 625-joonelise eraldusega standard ning 1951 hakkasid tööle vastavad saatjad riigi suuremais linnades. Märtsis 1951 loodi Moskvas Kesk-TV stuudio ja selle allüksustes, ka sovetiimpeeriumi siin nurgas, said püsti pandud kohalikud telestuudiod ja -keskused. Eestis sündis Tallinna Televisioonistuudio (TTS), mis hakkas katsesaateid andma 1955. aasta juuli keskel, levi ulatus kuni 90km kaugusele. Igapäevase saatekavani jõudis TTS 1961. aasta alguses, kui Eestis oli juba poolsada tuhat telerit. Veel 5 aastat hiljem võttis TTS endale tänase nime Eesti Televisioon. Sarnast rahvuslikku värvimoondust nägid toona mittevene televaatajad ka Lätis, Leedus ja N Liidus.
Ent ETV jäi edaspidigi nii vormi kui ka sisu poolest üleliidulise teleraadiokomitee TTS-iks. Vahest olid Balti riigid jmt piirialad saamas Moskvale Külmas sõjas tea(dvusta)tud prioriteediks, et siin telestuudiod asutati enne muid impeeriumialasid. Võib-olla oli põhjus mujal ja argumente enam kui üks, ajalugu vaikib veel. Kentsaka mulje jättis aga soliidne Tehnikamaailm kirjutades mulluse juubeli järel:
MÄRKUS. * Ebaegulaarsete TV-(katse)saadete algustärmin.
Aga täna sai 56-aastaseks ETV. Ameerika televisioonibuumi tuules startinud ETV edestas põhjanaabreid soomlasi oma telekanali loomisega aasta võrra. Eesti TV esimeseks kuldajaks võib pidada 1960. aastate lõppu, mida märgistavad ühelt poolt 1969. aasta laulupeo ülekanded ja Eesti teatrite etendused telestuudiotes, teiselt poolt muusikaprogramm "Horoskoop" ning telefilmis valminud kultusfilm "Mehed ei nuta". Tänapäeval on ETV üks väheseid üldhuvi-telekanaleid Euroopas, mis pakub primetime'is ka kultuuriuudiseid ja lastesaateid.ÜLETAMATU ROPAKÄRA-PÄRAND. Seni on me telelugu kirjutanud erapoolikud televetaranid ise, muidugi omaenda partisaanlikust tarkusest ning mis parata — enamasti Homo sovetici tasemel. Nüüd aga vist on peale tulemas uus põlv kaunishingi... ja kus sa, mait, siis enam ütled, et Tallinna telesaateid oli vaja ruttu-ruttu enne 21. juulit, so ENSV ehk Eesti Nõugu-Sabariigi XV aastapäeva.
Ei sobi meenutada ka tegelikke buume ja suuniseid — et tuul puhus ENSV-s ikka Ostist, polnud mingit Westi-lömitamist, päevakäsud tulid otse Moskvast ja õrn lootus iseseisva algatuse tunnustamisele — hõimuvellede asjatundajana puhu(d)a Virosta ropagandaali ehk paska ka üle lahe ja nende oma keeles.
Mis puutub väljendisse ETV "esimene kuldaeg", siis tahtis AK vist öelda, et pärast kivi-, pronksi- vms särata aega on ETV-d tabanud ka II, III, IV, V, VI, VII, VIII jne, ühesõnaga igikestev kuldaeg. Ja eks neid kultusfilmegi meil nõnda palju, et AK-l tuli tunamullu selliste filmide üleõhtune uudisterubriik avada, et vahendada lakkamatu rajuga sõnumeid "eesti filmitööstuse" järjest rabavamatest võitudest üle ilma.
Kui siis uurida veel ETV prime time'i, mis tähistab inglise keeli telepublikut enim köitvat eetriaega ja mis Wikipedia järgi on läbilõikes 19:30-21:30, siis näiteks eile, täna ega homme küll ses ajavahemikus ei kultuuriuudised ega lastesaade silma ei hakka. Kui see viimane polnud ehk muigeline vihje AK-le endale! Nõnda selle üldhuvi-kanaliga juba on, et tõe- ja naeruväärne käivad käsikäes, et suurküüditamise ohvreid mälestades tahaks meeldida ka NKVD timukale ning igaks juhuks ka küüdi-raudtee ehitajale, kuna lastesaade rahuldagu ühtviisi nii lapse uudishimu kui kommionu vajadusi.
"RAHVUSTELEVISIOON" KUI IDEOLOOGILINE DIVERSIOON. Aastast 1949 käivitati N Liidu 625-joonelise eraldusega standard ning 1951 hakkasid tööle vastavad saatjad riigi suuremais linnades. Märtsis 1951 loodi Moskvas Kesk-TV stuudio ja selle allüksustes, ka sovetiimpeeriumi siin nurgas, said püsti pandud kohalikud telestuudiod ja -keskused. Eestis sündis Tallinna Televisioonistuudio (TTS), mis hakkas katsesaateid andma 1955. aasta juuli keskel, levi ulatus kuni 90km kaugusele. Igapäevase saatekavani jõudis TTS 1961. aasta alguses, kui Eestis oli juba poolsada tuhat telerit. Veel 5 aastat hiljem võttis TTS endale tänase nime Eesti Televisioon. Sarnast rahvuslikku värvimoondust nägid toona mittevene televaatajad ka Lätis, Leedus ja N Liidus.
Ent ETV jäi edaspidigi nii vormi kui ka sisu poolest üleliidulise teleraadiokomitee TTS-iks. Vahest olid Balti riigid jmt piirialad saamas Moskvale Külmas sõjas tea(dvusta)tud prioriteediks, et siin telestuudiod asutati enne muid impeeriumialasid. Võib-olla oli põhjus mujal ja argumente enam kui üks, ajalugu vaikib veel. Kentsaka mulje jättis aga soliidne Tehnikamaailm kirjutades mulluse juubeli järel:
Öelge Eestist mis tahtate, aga kui Läti oli tõega liiduvabariik, mitte hõivatud—anastatud—vägistatud maa, siis Riia pealinnana oli pigem kolmas telesaatjate käivitamise järjekorras, so pärast Vene NFSV Moskvat ja Ukraina NSV Kiievit. Hoolimata vähematki USA telebuumist (standardiga 525/60) ja siiski sovetiimpeeriumi keskvalitsuse plaanidele vastavalt (vt 1947. a stenogramm) rakendati uue pildistandardiga 625/50 telesaatjad töösse kõigepealt järgmistes linnades:Riia oli liiduvabariikide [Baltikumi?] pealinnadest esimene, kus käivitati televisioon. (Margus Kruut, Eesti Televisioon 55. TM, november 2010)
- Moskva — 1948
- Leningrad (Peterburi) — mai 1951
- Kiiev — november 1951
- Harkiv — 1951*-1955
- Riia — 1954
- Tallinn — 1955
- Jerevan — 1955*-1957
- Thbilisi — 1956
- Vilnius — 1957
MÄRKUS. * Ebaegulaarsete TV-(katse)saadete algustärmin.
No comments:
Post a Comment